Juba 18. saj. oli Virumaa rahval plaanis endale kooli ehitama hakata. Eeskuju võeti muidugi 1632. aastal asutatud Tartu Ülikoolist. Kuid Põhjasõja ootamatute lahingute ja pealetungide tõttu jäi see kavatsus paraku teostamata.
Võtsid siis mehed tähtsad ürikud ja ehitusjoonised ning panid need laekasse, mille otsustasid maha matta, et järeltulevatel põlvedel oleks võimalus katkijäänud plaani lõpuni viia.

Möödus kaks sajandit. Selle aja sees oli juhtunud nii mõndagi. Nüüd valitsesid Eestimaal venelased ning rahval tuli sellega paratamatult leppida.
Kord ühel kaunil suvepäeval, 1960-ndate aastate “sulaaja” algul, sattus väike Jüri Vinni kanti. Uidates sihitult metsas, avastas ta sajanditetaguse aarde. Jüri-poiss oli küllalt vana selleks, et taibata, mida peidetud kast tähendab. Ta otsustas asja lähemalt uurida ning pika ponnistuse peale andis lukk järele. Jüri vaatas huviga laekas olevaid pabereid ning sellest päevast peale tekkis tal kustumatu soov kooliõpetajaks saada.
Möödusid aastad. Jüri kasvas ning tema unistus täitus. Ta tegi kõik selleks, et Virumaal valmiks uus kool. 1988. aastal ehitati see samasse metsatukka, kust Jüri-poiss väiksena esivanemate aarde oli leidnud. Kuid vast rajatud koolimajal puudus nimi.
Et kahe lähema aleviku Vinni ja Pajusti elanikud omavahel riidu ei läheks, sai kool nimeks Vinni – Pajusti Keskkool, mis hiljem muudeti gümnaasiumiks. Kooli direktoriks sai muidugi aarde avastaja - Jüri Vanajuur.

Kristiina Piip

8. lennu lõpetanu